Koosolek ei lähe alati valesti suure probleemi pärast. Sageli piisab ühest katkestatud lausest, järsust toonist või tundest, et sind ei kuulata.
Sellised hetked võivad jääda meid saatma ka pärast vestluse lõppu. Mõtted tulevad juhtunu juurde tagasi, pinge kandub järgmisse olukorda ja vahel koju kaasa. Seetõttu on emotsioonide juhtimine oluline osa sellest, kuidas hoida vaimset tervist tööl.
Töökeskkonnas ei ole eesmärk emotsioone välja lülitada. Eesmärk on märgata oma tunnet ja valida, kuidas sellele vastata.
Kui inimene reageerib pingele automaatselt, võib see mõjutada nii tema enesetunnet, suhtlust kui ka meeskonna õhkkonda. Olukorrale antud tähendus mõjutab tunnet, tunne omakorda käitumist. Oma reaktsiooni märkamine annab võimaluse seda ahelat muuta.
Kuidas emotsioonide juhtimine toetab vaimset tervist tööl
Tööl väljendub pinge sageli lühikese kannatuse, kaitsvate vastuste, sarkasmi, vaikimise või kiirustavate otsustena. Inimene ise võib tunda, et ta on lihtsalt väsinud või päev on raske.
Kui sellised hetked korduvad, tasub märgata nende mõju ka endale. Kas vestlus saab sinu jaoks läbi või vaidled mõttes edasi? Kas suudad järgmisele ülesandele keskenduda või jääb juhtunu tähelepanu hõivama?
Oma reaktsioonide juhtimine aitab hoida nii enda enesetunnet kui ka suhteid teistega. Oluline on märgata ka seda, kas pinge pärast olukorra lõppu taandub või jääb järgmisi vestlusi mõjutama.
Meeskonnas võivad teravad vastused ja välja ütlemata pinged muuta keeruliste teemade arutamise raskemaks. Seetõttu puudutab emotsioonide juhtimine nii inimese enda heaolu kui ka ühist töökeskkonda.
See ei tähenda, et alati tuleks jääda neutraalseks. Pettumus, ärritus või mure võivad anda märku, et midagi vajab tähelepanu.
Küsimus on selles, kuidas oma tunnet väljendada nii, et see aitaks olukorda selgemaks muuta.
Kuidas juhtida emotsioone tööl enne, kui reaktsioon üle võtab
Meie reaktsiooni mõjutab ka see, millise tähenduse me olukorrale anname.
Kui kolleeg vastab lühidalt, võib üks inimene mõelda, et ta on ebaviisakas. Teine mõtleb, et tal on kiire. Sama vastus võib tekitada erineva tunde.
Seetõttu algab enesejuhtimine märkamisest: mis minu sees praegu toimub?
- Kas mulle tundub, et mind ei austata?
- Kas tunnen survet kohe vastata?
- Kas olen ärritunud selle vestluse pärast või kannan kaasas eelmise olukorra pinget?
Kui märkad oma sisemist seisundit piisavalt vara, tekib võimalus enne vastamist peatuda.
Praktikas aitab kolm lihtsat sammu:
- Märka tunnet. „Olen praegu ärritunud.”
- Märka tõlgendust. „Mulle tundub, et ta ei arvesta minuga.”
- Vali järgmine tegevus. „Lasen tal lõpetada ja küsin, mida ta mõtles.”
Alguses võib see vajada aega ja tähelepanu. Harjutamiseks sobivad ka väiksemad igapäevased olukorrad, kus pinge ei ole veel suur.
Kontrolli oma esimest tõlgendust
Tugeva emotsiooni ajal võib esimene tõlgendus tunduda faktina. Kui klient räägib teravalt, võib tunduda, et ta ründab sind isiklikult. Kui juht küsib mitu täpsustavat küsimust, võib tunduda, et ta ei usalda sind.
Võimalikke selgitusi võib aga olla rohkem. Klient võib olla pettunud tekkinud probleemi pärast ja juht vajada otsustamiseks lisainfot.
Küsi endalt: mida ma päriselt tean ja mida praegu oletan?
Sa ei pea ebameeldivat käitumist heaks kiitma. Täpsem arusaam aitab valida, kas küsida selgitust, seada piir või keskenduda lahendusele.
Mida teha siis, kui pinge on juba üleval
Oma reaktsiooni on raskem juhtida siis, kui päev on olnud koormav ja tähelepanu hajunud. Sellisel hetkel tasub valida lihtne tegevus, mida saad kohe kasutada.
- Võta hetk. Hinga rahulikult ja jäta enne vastamist väike paus.
- Aeglusta kõnet. Anna endale aega sõnu valida ja teisele aega kuulata.
- Keskendu järgmisele sammule. Küsi: „Mida saame praegu teha, et asi edasi liiguks?”
Vajaduse korral ütle paus ka välja:
„Võtame korraks ühe küsimuse korraga. Mis vajab praegu lahendamist?”
Kui vestlus muutub solvavaks, võib vaja minna selget piiri:
„Olen valmis seda arutama, aga palun räägime ilma solvanguteta.”
Oma emotsioonide juhtimine hõlmab ka oskust öelda, milline suhtlus on sulle vastuvõetav.
Paus aitab vastust valida
Pausi võtmine võib alguses tunduda ebamugav, eriti kui oled harjunud kohe vastama.
Mõnikord piisab mõnest sekundist või lonksust veest. Teinekord on mõistlik leppida kokku, et jätkate vestlust hiljem.
Näiteks:
„Mul on vaja korraks mõelda. Jätkame selle teemaga viieteist minuti pärast.”
Kui võtad pikema pausi, lepi kokku ka vestluse jätkamine. Nii jääb teema lahendamiseks avatuks.
Paus aitab vastust valida
Pausi võtmine võib alguses tunduda ebamugav, eriti kui oled harjunud kohe vastama.
Mõnikord piisab mõnest sekundist või lonksust veest. Teinekord on mõistlik leppida kokku, et jätkate vestlust hiljem.
Näiteks:
„Mul on vaja korraks mõelda. Jätkame selle teemaga viieteist minuti pärast.”
Kui võtad pikema pausi, lepi kokku ka vestluse jätkamine. Nii jääb teema lahendamiseks avatuks.
Emotsioonide juhtimine meeskonnas puudutab kõiki
Kui organisatsioonis on tavaks teravad vastused, süüdistamine või pingete vaikne kuhjumine, vajab tähelepanu ka ühine suhtlusviis.
Inimene vastutab oma käitumise eest, kuid töökeskkond mõjutab seda, kui lihtne on tal oma reaktsioone juhtida. Pidev kiirustamine, ebaselged ootused ja vähene toetus võivad pinget suurendada.
Juhi eeskuju on siin oluline. Kui juht kuulab lõpuni, küsib täpsustavaid küsimusi ja räägib probleemist konkreetselt, näitab ta, kuidas ka keerulisi teemasid saab arutada.
Abiks on lihtsad ühised kokkulepped:
- laseme teisel lause lõpetada;
- küsime enne, kui oletame;
- räägime konkreetsest juhtumist;
- võtame vajaduse korral pausi ja tuleme teema juurde tagasi.
Sama kehtib teenindus- ja klienditöös. Keeruline kliendivestlus võib mõjutada töötaja enesetunnet ka pärast selle lõppu. Võimalus korraks taastuda või kolleegilt tuge saada aitab järgmisse vestlusse rahulikumalt minna.
Millised harjumused aitavad emotsioone tööl paremini juhtida
Püsiv muutus vajab harjutamist. Pelgalt otsusest „olen edaspidi rahulikum” võib pingelisel hetkel väheks jääda.
Alusta ühest korduvast olukorrast. Võib-olla ärritud siis, kui sind katkestatakse, saad ebamäärase ülesande või pead kellegi eksimuse tõttu oma tööd ümber tegema.
Vali selle olukorra jaoks üks lihtne tegevus:
- katkestamise korral ütlen rahulikult: „Las ma lõpetan mõtte”;
- ebamäärase ülesande korral küsin, millist tulemust oodatakse;
- ärritava kirja korral loen oma vastuse enne saatmist uuesti läbi.
Mida konkreetsem tegevus, seda lihtsam on seda harjutada.
Kasulik on päeva jooksul korraks küsida: „Kuidas ma ennast praegu tunnen?” Märka, kas oled rahulik, väsinud või pinges. See aitab otsustada, kas vajad pausi, selgemaid prioriteete või kellegi tuge.
Pärast pingelist olukorda tööl võid endalt küsida:
- Mis mind käivitas?
- Mida ma tegin?
- Mida tahan järgmine kord proovida?
Enesejuhtimise koolitusel ettevõtetele valib iga osaleja ühe korduva tööolukorra ja 1–2 tegevust, mida nelja nädala jooksul harjutada. Nii saab õpitut kasutada just neis hetkedes, kus tavaliselt võtab emotsioon juhtimise üle.
Vaimne tervis tööl vajab ka toetavat töökorraldust
Kui pinge kordub sageli, tasub vaadata, mis seda töös tekitab. Pidev ülekoormus, ebaselged rollid või puudulik info vajavad lahendusi töökorralduses.
Seetõttu tasub meeskonnas küsida:
- Kas ootused ja prioriteedid on selged?
- Kas töökoormus on jõukohane?
- Kas probleemidest saab rääkida enne, kui pinge kuhjub?
- Kas töötajal on võimalik abi ja tuge küsida?
Enesejuhtimine aitab oma reaktsioone märgata ja valida järgmist sammu. Selle kõrval on vaja keskkonda, kus saab teha tööd, puhata ja muredest rääkida.
Vaimset tervist tööl toetavad nii selge töökorraldus kui ka oskus ennast juhtida. Kõiki keerulisi olukordi ei saa vältida, kuid saab harjutada, kuidas neile vastata ja pärast pingelist hetke taastuda.
Nii ei pea üks halb kogemus rikkuma järgmist vestlust ega saatma sind kogu ülejäänud päeva.
