Positiivne hoiak ei tähenda pidevat rõõmsameelsust
Positiivset hoiakut on lihtne segi ajada hea tuju või optimistliku mõtlemisega.
Tegelikult võib inimesel olla keeruline päev ja sellest hoolimata positiivne hoiak.
Ta võib olla väsinud, pettunud või mures, kuid suudab siiski:
- rääkida teistega lugupidavalt
- otsida süüdlase asemel lahendust
- mitte kanda eelmist pinget järgmisse vestlusse
- teha valiku, millega ta ka hiljem rahul on.
Positiivne hoiak ei eita probleeme ega ebameeldivaid tundeid.
See väljendub selles, kuidas inimene otsustab keerulises olukorras edasi tegutseda.
Aga millest sõltub, kas inimene suudab sellise hoiaku säilitada?
Meie hoiakut mõjutab see, kuidas me ennast tunneme
Kui inimest miski ei häiri, ta tunneb ennast vabalt ja temaga on hästi käitutud, on tal lihtsam olla sõbralik, avatud ja koostöövalmis.
Kui ta tunneb end rünnatuna, solvatuna või ebaõiglaselt kohelduna, muutub ka positiivse hoiaku säilitamine raskemaks.
Tähelepanu läheb lahenduselt enese kaitsmisele.
Hääl võib muutuda teravamaks. Soov kuulata väheneb. Tekib vajadus ennast õigustada, eemalduda või vastu reageerida.
See ei tähenda, et inimene oleks oma olemuselt negatiivne.
Sageli tähendab see lihtsalt, et üks olukord on vähendanud tema sisemist rahulolu ja hakanud mõjutama tema järgmist käitumist.
Mis on isiklik rahulolu?
Isiklik rahulolu ei tähenda, et kõik läheb alati inimese soovide järgi.
See on tunne, et mul on enda sees piisavalt hea olla.
Mind ei juhi parasjagu solvumine, ärritus või vajadus kellelegi midagi tõestada. Ma tunnen, et minuga on arvestatud ja saan ise valida, kuidas edasi tegutsen.
Isiklikku rahulolu aitab märgata lihtne küsimus:
Kui rahul olen praegu sellega, kuidas ma ennast tunnen ja kuidas ma selles olukorras käitusin?
Vastus ei sõltu ainult sellest, mida teised tegid.
Seda mõjutab ka inimese enda järgmine valik.
Kui reageerin viisil, mida hiljem kahetsen, väheneb sageli kõigepealt minu enda rahulolu.
Kui suudan käituda viisil, mis vastab minu väärtustele ja aitab olukorrast edasi liikuda, olen ka ise oma valikuga rohkem rahul.
Isiklik rahulolu ja positiivne hoiak mõjutavad teineteist
Kui inimene tunneb end oma tööpäevas paremini, on tal lihtsam säilitada positiivset hoiakut.
Ta kuulab rohkem, tõlgendab vähem asju isikliku rünnakuna ja suudab keerulises olukorras rahulikumalt mõelda.
Samal ajal mõjutab positiivne hoiak ka inimese rahulolu.
Kui inimene valib süüdistamise asemel täpsustava küsimuse, terava vastuse asemel rahulikuma tooni või jääb probleemi järel mõttes kinni olemise asemel lahenduse juurde, loob ta parema järgmise hetke ka iseendale.
Seetõttu liigub mõju mõlemas suunas:
Suurem isiklik rahulolu toetab positiivset hoiakut. Positiivsem hoiak aitab teha valikuid, mis suurendavad rahulolu.
See seos ei teki ühe suure otsusega.
See kujuneb väikestest valikutest, mida inimene teeb tööpäeva jooksul korduvalt.
Üks pingeline olukord võib muuta kogu tööpäeva suunda
Keeruline vestlus võib kesta viis minutit, kuid selle mõju võib jätkuda mitu tundi.
Inimene meenutab öeldut, mängib olukorda mõttes uuesti läbi või mõtleb, mida ta oleks pidanud teisiti ütlema.
Kuigi olukord on lõppenud, ei ole selle mõju lõppenud.
See võib kanduda järgmisse kirja, kohtumisse või kliendivestlusse.
Sellisel hetkel ei mõjuta inimese hoiakut enam ainult algne olukord. Seda mõjutab ka see, mida ta selle olukorraga enda sees edasi teeb.
Sellepärast on pingelistes olukordades tööl enesejuhtimine eriti oluline.
Me ei saa alati valida, mis meie tööpäeva tuleb.
Küll aga saame õppida märkama hetke, mil üks olukord hakkab juhtima kõike järgnevat.
Vaimne enesekaitse aitab mõju katkestada
Vaimne enesekaitse on oskus kaitsta oma sisemist tasakaalu nii, et üks keeruline kogemus ei hakkaks määrama kogu ülejäänud päeva.
See ei tähenda ebameeldiva olukorra eiramist.
See tähendab, et inimene märkab:
mis temas praegu toimub;
milline oli tema esimene automaatne mõte;
millise tunde see mõte tekitas;
mida ta tahab selle tunde ajel teha;
milline järgmine valik aitaks tal olukorrast paremini edasi liikuda.
Selles hetkes tekib võimalus valida.
Kas kannan pinge järgmisse vestlusse või jätan selle sinna, kus see tekkis?
Kas vastan esimese emotsiooni pealt või võtan hetke mõtlemiseks?
Kas keskendun sellele, kes on süüdi, või sellele, mis aitaks edasi?
Vaimne enesekaitse aitab inimesel säilitada rohkem isiklikku rahulolu ja seeläbi ka positiivsemat hoiakut.
Positiivne hoiak kujuneb järgmistest valikutest
Hoiakust räägitakse sageli kui inimese püsivast omadusest.
Öeldakse, et keegi on positiivne ja keegi teine negatiivne.
Tegelikkuses kujuneb hoiak paljudest korduvatest mõtetest, reaktsioonidest ja valikutest.
Kui inimene reageerib pingelistes olukordades korduvalt samal viisil, hakkab sellest kujunema muster.
Mustrist kujuneb harjumus ja harjumus hakkab mõjutama inimese üldist hoiakut.
Sama loogika töötab ka vastupidises suunas.
Kui inimene õpib oma reaktsiooni varem märkama ja valib korduvalt natuke teadlikuma käitumise, hakkab muutuma ka tema kogemus tööpäevast.
Kõigepealt muutub üks olukord.
Seejärel üks korduv käitumine.
Aja jooksul muutub see, kuidas inimene ennast tööl tunneb ja millise hoiakuga ta järgmistesse olukordadesse läheb.
Kuidas positiivset hoiakut tööl teadlikult toetada?
Märka, mis sinu rahulolu vähendab
Mõtle konkreetsetele olukordadele, mitte üldisele tundele.
Kas sind mõjutab terav kiri, ootamatu kriitika, kolleegi toon või tunne, et sinuga ei arvestata?
Kui olukord muutub nähtavaks, on võimalik hakata märkama ka oma reaktsiooni.
Erista olukord enda tõlgendusest
Fakt on see, mis juhtus või mida öeldi.
Tõlgendus on tähendus, mille sina sellele annad.
„Ta vastas mulle lühidalt“ on kirjeldus.
„Ta ei austa mind“ on juba tõlgendus.
Tõlgendus võib olla õige, kuid enne reageerimist tasub seda kontrollida.
Küsi, milline valik suurendab sinu enda rahulolu
Küsimus ei ole ainult selles, kuidas teisele inimesele õigesti vastata.
Küsi ka:
Millise järgmise valikuga olen mina ise hiljem rohkem rahul?
See võib tähendada pausi, täpsustavat küsimust, rahulikumat tooni või otsust jätkata vestlust sobivamal hetkel.
Ära kanna eelmist olukorda järgmisse
Uus inimene ei pea maksma eelmise inimese käitumise eest.
Enne järgmist vestlust tasub korraks märgata, millise tunde sa sinna kaasa viid.
Mõnikord piisab mõnest teadlikust sekundist, et eelmine olukord ei hakkaks järgmist juhtima.
Positiivne hoiak mõjutab kogu meeskonda
Inimese hoiak ei jää ainult tema enda sisse.
See väljendub tema toonis, sõnavalikus, valmisolekus kuulata ja viisis, kuidas ta probleemidele reageerib.
Kui inimesed suudavad pingelistes olukordades oma reaktsioone paremini juhtida:
muutub suhtlus rahulikumaks;
väheneb tarbetu vastandumine;
probleemidest saab rääkida varem ja selgemalt;
suureneb usaldus;
paraneb kliendikogemus.
Kuid kõige esimene muutus toimub inimeses endas.
Ta ei pea jääma ühe ebameeldiva hetke mõju alla kauemaks, kui olukord tegelikult kestis.
Ta saab oma järgmise valikuga taastada rohkem rahulolu ja muuta sellega ka oma ülejäänud tööpäeva suunda.
Rahulolevamad inimesed loovad tugevamaid ettevõtteid
Positiivset hoiakut ei saa inimestelt lihtsalt nõuda.
Seda saab toetada, õpetades inimestele, kuidas oma reaktsioone varem märgata, pingelistes olukordades teadlikumalt valida ja mitte kanda ühte halba kogemust järgmisse.
Just sellest algab parem enesejuhtimine tööl.
Mitte mõttest, et kõik peab olema positiivne.
Vaid oskusest teha ka keerulises olukorras järgmine valik, mis toetab kõigepealt inimese enda rahulolu.
Kui inimesed oskavad seda teha, muutub rahulikumaks suhtlus, tugevamaks koostöö ja positiivsemaks kogu meeskonna hoiak.
Kui soovid seda oskust oma meeskonnas arendada
Positiivne hoiak ei teki ühest heast mõttest ega ühest inspireerivast koolituspäevast.
Muutus tekib siis, kui inimene õpib oma korduvaid reaktsioone märkama ja harjutab päris tööolukordades teadlikumaid valikuid.
Praktiline enesejuhtimise koolitus aitab seda oskust samm-sammult arendada.
Vaata enesejuhtimise koolitust →