1.
Millal hakkab töö vaimset tervist mõjutama?
Töö mõjutab vaimset tervist harva ainult ühe suure sündmuse kaudu. Sagedamini koguneb pinge väikestest ja korduvatest olukordadest.
Keeruline klient. Kolleegi terav märkus. Ebaselged ootused. Liiga palju ülesandeid. Tunne, et sinu panust ei märgata. Vestlus, mis ei läinud nii, nagu lootsid.
Üksikuna võivad need tunduda tavalise tööpäeva osana. Kui inimene ei jõua neist olukordadest taastuda, hakkavad need mõjutama tema enesetunnet, suhtlemist ja töövõimet.
Mõtted jäävad juhtunut uuesti läbi mängima. Kannatus muutub lühemaks. Keskendumine halveneb. Väike probleem võib hakata tunduma suuremana, kui see tegelikult on.
Mida varem märkad muutusi, seda lihtsam on tasakaal taastada.
2.
Mida saad ise tööpäeva jooksul teha?
Esimene samm ei ole ebameeldiva tunde mahasurumine ega endale ütlemine, et kõik on hästi.
Esimene samm on märkamine.
Küsi endalt:
- Mis minuga praegu toimub?
- Mida ma tunnen?
- Millised mõtted mul tekivad?
- Kuidas see mõjutab minu käitumist?
- Kas minu esimene reaktsioon aitab olukorda lahendada või suurendab pinget?
Märkamine loob väikese pausi olukorra ja reaktsiooni vahele. Just selles pausis tekib võimalus oma emotsioone teadlikumalt juhtida ja valida, kuidas edasi tegutseda.
Sa ei pea muutma seda, mis juba juhtus. Saad valida, kas vastad kohe, võtad hetke mõtlemiseks, küsid täpsustava küsimuse või tuled teema juurde hiljem tagasi.
3.
Mida teha pärast keerulist olukorda?
Keeruline olukord võib olla juba lõppenud, kuid selle mõju kestab sageli edasi.
Ebameeldiv vestlus hommikul võib mõjutada järgmist kohtumist. Kliendi terav märkus võib muuta suhtlemist kolleegiga. Tööpäeva jooksul kogunenud pinge võib tulla õhtul koju kaasa.
Seetõttu tasub endalt küsida:
- Kas see olukord on praeguseks lõppenud?
- Mida ma sellest veel endaga kaasas kannan?
- Kas minu järgmine tegevus on mõjutatud eelmisest olukorrast?
- Mida ma praegu vajan, et teadlikumalt edasi minna?
Mõnikord aitab mõneminutiline paus, liikumine või tähelepanu teadlik suunamine järgmisele tegevusele. Vahel on vaja olukord kellegagi läbi rääkida või panna enda jaoks sõnadesse, mis täpselt häiris.
Eesmärk ei ole ebameeldivat kogemust unustada. Vaimne enesekaitse aitab vältida seda, et üks halb hetk hakkaks juhtima kogu ülejäänud päeva.
4.
Kuidas saab juht vaimset tervist tööl toetada?
Juht ei saa võtta vastutust iga töötaja enesetunde eest. Küll aga saab ta luua tingimused, kus probleemidest võib rääkida enne, kui need muutuvad liiga suureks.
Vaimset tervist toetavad selged ootused, realistlik töökoormus, õiglane kohtlemine ja võimalus küsida abi. Samuti on oluline, kuidas juht reageerib eksimustele, pingetele ja tagasisidele.
Juht saab küsida:
- Kas töötaja teab, mida temalt oodatakse?
- Kas tal on oma töö tegemiseks piisavalt aega ja vahendeid?
- Kas meeskonnas saab probleemidest ausalt rääkida?
- Kas pingelisi olukordi arutatakse või püütakse neist lihtsalt kiiresti mööda minna?
- Kas töötajad oskavad pärast keerulist olukorda oma tähelepanu ja käitumist teadlikult juhtida?
Hea juhtimine ja toetav organisatsioonikultuur loovad olulised tingimused. Samal ajal vajavad inimesed oskusi, mis aitavad neil igapäevastes olukordades oma mõtteid, reaktsioone ja käitumist juhtida.
5.
Vaimset tervist toetavad väikesed korduvad harjumused
Enesejuhtimine ei muutu püsivaks ühe loengu, hea mõtte või üksiku otsusega. See kujuneb siis, kui inimene kasutab uut käitumist korduvalt päris tööolukordades.
Selleks ei ole vaja muuta korraga kogu oma tööpäeva. Alustada võib ühest korduvast olukorrast ja ühest teadlikust valikust.
MÄRKA
Mis minuga praegu toimub?
Millised mõtted, tunded ja kehalised reaktsioonid selles olukorras tekivad?
VALI
Mida ma nüüd teen?
Kas minu esimene reaktsioon aitab olukorda lahendada või suurendab pinget?
KORDA
Kasuta valitud tegevust järgmises sarnases olukorras uuesti.
Kordamise kaudu muutub teadlik tegevus järjest loomulikumaks. Nii tekib oskus, mida saab kasutada ka siis, kui olukord on pingeline ja aega mõtlemiseks on vähe.
6.
Vaimset tervist ei pea hoidma üksi
Mõnikord piisab väikesest muutusest oma tööpäevas. Vahel on vaja rääkida kolleegi või juhiga, täpsustada ootusi või vaadata üle töökoormus.
Mõnes olukorras võib olla abi töökorralduse muutmisest, puhkamisest või lähedasega rääkimisest. Kui pinge kestab pikemat aega, mõjutab und või igapäevast toimetulekut, tasub otsida tuge ka spetsialistilt.
Enesejuhtimine ei tähenda, et inimene peab kõigega üksinda hakkama saama või võtma enda kanda vastutuse probleemide eest, mida ta ise muuta ei saa.
See tähendab oskust märgata, mis temaga toimub, eristada mõjutatavat sellest, mida ta mõjutada ei saa, ning valida teadlikult järgmine sobiv samm.
7.
Vaimse tervise hoidmine on ühine oskus
Vaimset tervist tööl mõjutavad nii töökorraldus, juhtimine ja meeskonna suhted kui ka inimese oskus keerulistes olukordades ennast juhtida.
Me ei saa alati valida olukorda. Saame aga õppida juhtima seda, kas selle olukorra mõju jääb ühte hetke või kandub järgmisele inimesele ja järgmisse tegevusse.
Kui teie meeskonnas mõjutavad pingelised olukorrad juba suhtlemist, koostööd või inimeste taastumist, aitab enesejuhtimise koolitus neid hetki varem märgata ja teadlikumalt juhtida.
