Emotsioonide mahasurumine tööl: miks see võib suurendada läbipõlemise riski?
Tööl ei saa alati välja öelda kõike, mida tunneme. Keerulise kliendi, terava märkuse või pingelise koosoleku ajal tuleb sageli säilitada professionaalsus ja oma esimest reaktsiooni tagasi hoida.
See ei ole iseenesest halb. Probleem võib tekkida siis, kui emotsioonide peitmisest saab peamine viis, kuidas inimene keeruliste olukordadega toime tuleb.
Väljast võib kõik paista rahulik. Inimese sees võib pinge aga edasi töötada.
1. Väljast rahulik ei tähenda alati seest rahulikku
Kujutame ette, et juht teeb töötaja töö kohta terava märkuse.
Töötaja tunneb, et teda rünnatakse. Ta ärritub, kuid ei näita seda välja. Ta vastab rahulikult, naeratab ja jätkab oma tööga.
Väliselt on olukord lõppenud. Sisemiselt ei pruugi see aga sugugi nii olla.
Mõte läheb juhtunu juurde tagasi. Vestlus mängitakse peas uuesti läbi. Ärritus kandub järgmisse kohtumisse või võetakse õhtul koju kaasa.
Emotsioon jäi väljendamata, kuid selle mõju ei kadunud.
Just nii võib emotsioonide mahasurumine tööl muutuda nähtamatuks koormuseks. Teised ei pruugi seda märgata, kuid inimene ise kulutab energiat sellele, et oma reaktsiooni varjata ja samal ajal tööga edasi minna.
2. Mida tähendab emotsioonide mahasurumine?
Emotsioonide mahasurumine tähendab, et inimene tunneb ärritust, pettumust, kurbust või ärevust, kuid püüab vältida selle nähtavaks saamist.
Ta võib endale öelda:
- „Ma ei tohi seda välja näidata.“
- „Pole midagi, teen näo, et kõik on korras.“
- „Ma surun selle tunde alla ja lähen edasi.“
Mõnes olukorras on reaktsiooni ajutine tagasihoidmine vajalik. Näiteks ei ole mõistlik vastata vihasele kliendile esimese emotsiooni pealt või lahendada konflikti hetkel, kui kumbki pool pole valmis kuulama.
Küsimus ei ole seega selles, kas inimene suudab oma käitumist kontrollida. Küsimus on selles, mis saab emotsioonist pärast seda.
Kui tunne jääb märkamata ja läbi töötamata, võib ühe olukorra mõju kesta palju kauem kui olukord ise. Seda juhtub eriti kergesti pingelistes tööolukordades, mis korduvad päevast päeva.
3. Emotsiooni mahasurumine ja enesejuhtimine ei ole sama
Emotsioonide mahasurumise korral püüab inimene peita seda, mida ta tunneb.
Enesejuhtimise korral inimene märkab oma tunnet, kuid ei lase sellel automaatselt oma järgmist tegevust määrata.
See erinevus võib tunduda väike, kuid praktikas muudab see palju.
Oletame, et kolleegi kommentaar tekitab sinus viha.
Mahasurumine tähendab, et teed näo, nagu kommentaar poleks sind mõjutanud, kuigi sisemine pinge jääb alles.
Automaatselt reageerimine tähendab, et vastad kohe teravalt ning olukord muutub veel pingelisemaks.
Enesejuhtimine tähendab, et märkad viha ja otsustad, mida on selles olukorras kõige mõistlikum teha. Võib-olla küsid täpsustava küsimuse. Võib-olla ütled rahulikult, et selline toon ei sobi. Võib-olla võtad pausi ja tuled teema juurde hiljem tagasi.
Emotsioon ei kadunud. Muutus see, kes juhib järgmist tegevust – kas emotsioon või inimene ise.
Seetõttu ei tähenda emotsioonide juhtimine töökohal alati rahulikuks jäämist. Mõnikord tähendab see pausi, mõnikord piiri seadmist ja mõnikord ebamugava vestluse pidamist.
4. Mida näitas ligi 30 000 töötajat hõlmanud uuring?
2026. aastal avaldatud metaanalüüs ühendas 57 varasema uuringu tulemused. Kokku hõlmas analüüs 65 sõltumatut valimit, 29 053 töötajat ja 351 seost emotsioonide juhtimise ning läbipõlemise vahel.
Teadlased võrdlesid peamiselt kahte tegutsemisviisi:
- emotsiooni väljendamise mahasurumist;
- olukorra teadlikku ümbermõtestamist.
Tulemused näitasid, et emotsioonide mahasurumine seostus suurema läbipõlemisega. Olukorra ümbermõtestamine seostus üldiselt väiksema läbipõlemisega.
Seosed ei olnud kõikides ametites ühesugused. Ümbermõtestamise kaitsev mõju paistis eriti välja õpetajate hulgas. Emotsioonide mahasurumise ja läbipõlemise seos oli tugevam avaliku turvalisusega seotud ametites.
See tähendab, et töö iseloom ja keskkond mõjutavad seda, milline emotsioonide juhtimise viis inimest kõige rohkem aitab või koormab.
Uuringuga saab tutvuda PubMedi andmebaasis ja teadusartikli algallika kaudu.
Oluline on siiski mõista, et uuring leidis seoseid. See ei tõesta, et emotsioonide mahasurumine üksinda põhjustab läbipõlemist. Läbipõlemist mõjutavad ka töökoormus, juhtimine, rollide selgus, taastumisvõimalused ja paljud teised tegurid.
5. Mida tähendab olukorra ümbermõtestamine?
Ümbermõtestamine ei tähenda, et halb olukord tuleb enda jaoks ilusaks mõelda.
See tähendab, et inimene kontrollib enne reageerimist, kas tema esimene tõlgendus on ainus võimalik.
Näiteks saadab juht lühikese vastuse:
„Tee see ümber.“
Esimene mõte võib olla: „Ta ei hinda minu tööd.“
Sellele võivad järgneda pettumus, ärritus ja soov ennast kaitsta.
Ümbermõtestamine tähendab, et inimene peatub ja küsib:
- Kas juht kritiseerib mind või konkreetset tulemust?
- Kas mul on piisavalt infot, et tema kavatsust hinnata?
- Kas ta võib olla lihtsalt kiirustanud?
- Mida mul on vaja küsida, et ülesandest paremini aru saada?
Olukord ise ei muutunud. Muutus selle tähendus inimese jaoks ning koos sellega ka võimalik järgmine tegevus.
Mõnikord jõuab inimene järeldusele, et tema esimene tõlgendus oligi õige. Ka siis on peatumisest kasu, sest ta saab vastata läbimõeldult, mitte üksnes esimese emotsiooni ajel.
6. Kõike ei saa lahendada oma mõtete muutmisega
Enesejuhtimisest rääkides võib kergesti jääda mulje, et inimene peab iga keerulise olukorra iseenda sees ära lahendama.
See ei ole tasakaalus vaade.
Kui töökoormus on pidevalt ebarealistlik, juht käitub halvustavalt või töötajalt oodatakse kogu päeva sõbralikkust ilma taastumisvõimaluseta, ei lahenda probleemi ainult teistsugune mõtlemine.
Inimene saab juhtida oma reaktsiooni, kuid ta ei pea õigustama halba töökorraldust ega sobimatut käitumist.
Parim tulemus tekib siis, kui:
- inimene oskab oma reaktsioone märgata ja juhtida;
- juhid loovad selged ning õiglased töötingimused;
- keerulistest olukordadest saab avatult rääkida;
- probleemidele otsitakse lahendusi, mitte ei nõuta ainult vastupidamist.
Uuring näitas samuti, et emotsioonide juhtimise mõju sõltub töö iseloomust. Seetõttu ei piisa universaalsest soovitusest „mõtle positiivselt“ või „ära võta isiklikult“.
Vaja on oskust hinnata, mida konkreetne olukord tegelikult vajab.
7. Kuidas juhtida emotsioone ilma neid peitmata?
Emotsioonide teadlik juhtimine algab kolmest lihtsast sammust.
Märka
Mis minuga praegu toimub?
Kas olen ärritunud, pettunud, ärev või solvunud? Mida ma selle tunde mõjul teha tahaksin?
Emotsiooni märkamine loob väikese vahe tunde ja tegevuse vahele.
Vali
Milline tegutsemisviis aitab mind selles olukorras kõige rohkem?
Kas mul on vaja küsida, selgitada, võtta paus, seada piir või vaadata oma esimest tõlgendust teise nurga alt?
Teadlik valik ei tähenda alati leebemat käitumist. See tähendab olukorrale sobivamat käitumist.
Korda
Ühekordsest mõistmisest ei piisa. Uus tegutsemisviis muutub kättesaadavaks siis, kui seda harjutatakse päris olukordades.
Ka uuringud näitavad, et emotsionaalseid oskusi on võimalik töökohal treenida ning koolituse mõju võib püsida ka pärast koolituse lõppu. Samas vajab oskus kasutamist, mitte ainult teadmist. Töökoha emotsionaalsete oskuste koolituste metaanalüüs leidis koolitustel mõõduka ja vähemalt kolm kuud püsinud mõju.
Sellel põhineb ka PositiivneHoiak lähenemine:
Märka. Vali. Korda.
Kui soovite teema meeskonnas esmalt avada, sobib selleks 90-minutiline seminar „Vaimne tervis tööl”. Seminar annab inimestele ühise keele, et rääkida pingest, tunnetest ja enesejuhtimisest ilma kedagi sildistamata.
Kui eesmärk on teadlikku enesejuhtimist põhjalikumalt harjutada ja nelja nädala jooksul päris tööolukordades kinnistada, sobib enesejuhtimise koolitus ettevõtetele.
Mõlema eesmärk ei ole õpetada inimesi oma emotsioone paremini peitma. Eesmärk on aidata neil märgata oma reaktsiooni enne, kui see hakkab juhtima enesetunnet, suhtlemist ja järgmist tegevust.
